Esimesed testid ja nädalavahetus mägedes.

Esmaspäeval oli Geograafias test Šveitsi linnade peale ja huvitav siin on see et kui Eestis loetakse Õismägi, Mustamägi, Lasnamägi, jne kõiki Tallinnaks, siis siin on Olten ja Wangen bei Olten kaks erinevat asulat kuigi võib sõita väikest tänavat mööda, pidevalt majadest ümbritsetuna ja olla järsku Wangenis. Sellepärast pole ka Šveitsis ühtegi suurt linna, kõik on kõrval olevate küladesse ära jagunenud. Näitkes Zürichis elab 400 000 inimest aga pindalalt on see peaaegu poole väiksem kui Tallinn. See teema oli väga kerge aga kuna mu puuduliku saksa keele kirjaoskusega ei suutnud ma ennast korralikult selgeks teha, siis parim ma selles töös just ei olnud.

Veel oli mul kolmapäeval test matemaatikas. Kuigi ma käin siis gümnaasiumi teises astmes siis sellegipoolest võtavad nad matemaatikas alles Trigonomeetriat ning tänu Reaalkoolile tundub siin kool ikka väga kerge olevat, kuigi kohalikud väidavad et see olevat kõrge tasemega kool.

Reedel oli Kehalises test, mis kujutas endast metsas orienteerumist aja peale. Siin on orienteerumine ikka eriti ühke korraldusega. Kõik said endale sõrma otsa plastik pulga ja pidid metsast otsima teatud punkte kus selle pulga sisse torkasid ja selle punkti aeg läks kirja.

Ei olnud ka seda probleemi, et pidi ootama eelmise järgi millal ta läks, et lõpuks sinu kord tuleks. Siin oli mingi 10 erinevat rada paika pandud ja igaüks teadis oma stardiaega nii et kogu see korraldus pool läks väga kiirelt.

Laupäeval käisin perega peretuttavatel külas ja sain terve õhtu Šveitsi saksa keele seltsis veeta. Šveitslased oskavad väga head grill-liha teha, kuigi kogused on siin suhtkoht väikesed, siis see on nii võrd hea et ega kurta ei saa. Pühapäeval läksime vanavanemate juurde sööma. Vahetusisa pakkus välja et võiksime minna rattastega(üle kõikide mägede). Hakkasime siis kell 12 sõitma ja kohe põhiliselt keerasime metsateele mis suundus peaaegu 45 kraadise nurgaall ülesse. Seal 20min sõita on sama mis Eestis terve Tartu Rattamaraton läbi sõita. Kui lõpuks üles jõutsin mõtlesin, et "jee nüüd saab alla sõita" , aga tuli välja et see oli kõigest shortcut päris teele, mis alles algas. Järgmise 3 tunni jooksul sain sõita ainult üles ja alla. Kurb on see, et alla läks aeglasemini kui ülesse, sest alla minekuks ei olnud peaaegu radu vaid üle kiviküngaste ja ümberkukkunud puude pidi otse alla põrutama, et jõuda järgmise rajakeseni mis viis jälle ülesse , aga kui selle lõpuni pingutasin, siis vanaema juures sain peaaegu lõpmatutes kogusetes süüa(Šveitsi mõttes lõpmatutes).